Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kambi" - 3 õppematerjali

Tuntud baltisakslased
7
pptx

Tuntud baltisakslased

oli Vene väejuht 1808­1809 võttis Michael Andreas Barclay de Tolly korpusekomandörina osa Vene-Rootsi sõjast. Alates 1810. aastast oli Barclay de Tolly Riiginõukogu liige ning 1810­1812 Venemaa sõjaminister Michael Andreas Barclay de Tolly Michael Andreas Barclay de Tolly juhatas 1812. aasta isamaasõja alguses 1. Läänearmeed ning rakendas aktiivset taandumistaktikat. Tema adjutant 1812. aastal oli Raasiku ja Kambi mõisnik major Woldemar von Löwenstern (1776­1858). Michael Andreas Barclay de Tolly 31. märtsil 1814 juhtis ta Pariisi vallutamist, mille eest sai kindralfeldmarssali auastme 1815. aastal tegutses ta Prantsusmaal Vene vägede ülemjuhatajana ning sai enne sõja lõppu 30. augustil 1815 vürstitiitli. Äitah tähelepanu eest!

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
Tuntud baltisakslased
14
pptx

Tuntud baltisakslased

 1808–1809 võttis Michael Andreas Barclay de Tolly korpusekomandörina osa Vene-Rootsi sõjast.  Alates 1810. aastast oli Barclay de Tolly Riiginõukogu liige ning 1810–1812 Venemaa sõjaminister Michael Andreas Barclay de Tolly   Michael Andreas Barclay de Tolly juhatas 1812. aasta isamaasõja alguses 1. Läänearmeed ning rakendas aktiivset taandumistaktikat.  Tema adjutant 1812. aastal oli Raasiku ja Kambi mõisnik major Woldemar von Löwenstern (1776–1858). Michael Andreas Barclay de Tolly   31. märtsil 1814 juhtis ta Pariisi vallutamist, mille eest sai kindralfeldmarssali auastme  1815. aastal tegutses ta Prantsusmaal Vene vägede ülemjuhatajana ning sai enne sõja lõppu 30. augustil 1815 vürstitiitli.  Äitah tähelepanu eest!

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
Keila jõgi
1
docx

Keila jõgi

Purila asundus ja küla. Keskjooksul on Kohila alev mitme tööstusettevõttega, Salutaguse pärmivabrik, Kurtna ja Kiisa alevik ning paljud aiandusühistud. Alamjooksul paiknevad Keila linn paljude tööstusettevõtetega, Karjaküla alevik karusloomakasvandusega, samuti Keila-Joa alevik kalakasvatusmaja ja arvukate suvilatega. Keila jõe vasakpoolsed lisajõed on Kässu oja, Nipernaadi kraav, Kunilepa kraav, Kambi oja, Sootaguse peakraav, Sillasoo oja, Ojari peakraav, Maidla jõgi, Tuula peakraav, Keila kraav, parempoolsed lisajõed on Männiksaare oja, Kasvandu peakraav, Vankse kraav, Atla jõgi, Kivisilla peakraav, Siimu kraav, Võiba oja, Koosi oja, Üksnurme peakraav, Valingu peakraav ja Humala oja. Marleen Abel 9.b klass

Geograafia → Geograafia
31 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun