Suuresti tänu sisekaitseakadeemia justiitskolledzile on neid ka üha enam. Et vanglatöötajad oleksid terved nii kehalt kui vaimult, oleme kehtestanud vanglateenistuja eetikakoodeksi ja kehalised katsed. Nüüdisaegseks vanglatööks ei sobi vanad ühiselamutüüpi vanglad, kus ka parimail vanglatöötajail on keeruline vange õigele teele aidata ja vältida vanglakultuuri edasikandumist vanadelt noortele. Sestap on vanglateenistuse uuendamise üks nurgakive üleminek kambervanglatele, kus piiratakse vangide omavahelist suhtlust, et hoida ära kuritegelike teadmiste levimist ja suunata vangi õiguskuulekale käitumisele. Võimaluse korral paigutatakse ta karistust kandma oma elukoha lähedale, et ka vangistuse ajal säiliksid tema ühiskonda naasmist soodustavad sotsiaalsed sidemed ja suhtlus perekonnaga. Eesti vanglad Eestis on neli vanglat: Tallinna, Tartu, Harku ja Murru, Viru. Kambersüsteemile üleminekut alustati Tartu vangla rajamisega, 2008
aitama kinnipeetaval pärast vabanemist ühiskonnas toime tulla ning seeläbi vähendama kuritegevust. Et kinnipeetav tuleks pärast karistuse kandmist ühiskonnas toime, võimaldatakse tal vanglaväliselt suhelda, omandada üld- ja kutseharidust, pakutakse tööd ja sotsiaaltöötaja abi. Õiguskorra kaitsmine tagatakse järelevalvega kinnipeetavate üle. Resotsialiseerimise nimel on alustatud üleminekut nõukogudeaegsetelt kolooniatelt kambervanglatele. Samal eesmärgil juurutatakse piirkondlikkuse põhimõtet kinnipeetav kannab karistust oma elukohale võimalikult lähedal, et ka vangistuse ajal säiliksid tema positiivsed sotsiaalsed sidemed ja suhtlus perekonnaga. Esimest sammu sel teel tähistab 2002. aasta novembris avatud kambervangla Tartus, mis teenindab Lõuna-Eesti piirkonda. 2007. aastal valmib Jõhvis samasugune Viru vangla. Vangistus on jagatud kolme faasi: vastuvõtu-, põhi- ja vabastamisfaas. Vastuvõtufaasi eesmärk on
annaabi.ee 
