Rakendusenergeetika
puudumisel trumlisse sisenemisel, mis on võetud katla projekteerimise aluseks.
Tinglikult võib katlaid liigitada aurutootlikkuse järgi:
·väikese võimsuse - kuni 6,95 kg/s,
·keskmise 9,7 21 kg/s,
·suure võimsusega üle 25 kg/s,
töörõhu järgi aga:
·madalrõhu kuni 1,4 Mpa,
·keskrõhu 2,4 - 3,9 Mpa
·kõrgrõhu 9,8 25MPa
Töökeskkonna liikumisskeemi järgi küttepindades on:
·vabaringlusega ehk tsirkulatsiooniga
·mitmekordse sundringlusega
·otsevoolu katlad
Kamberkolletes põletatakse gaaskütuseid, vedelkütuseid pellteid ehk graanuleid.
Põlemine toimub kolde mahus. Kamberkolletega tihedalt seotud osaks on põleti.
Põleteid liigitada gaasipõleti, õlipõleti, tahkekütusepõleti - pelletipõleti.
Kiht ehk restkolletes, põletatakse puitu, turvast, kivisütt .
Koksi põlemine toimub restil , lendosiste põlemine koldemahus.
Kihtkolde iseloomulikuks jooneks on kütusekihi olemasolu, millesse puhutakse
põlemisõhku