tagasi. Lõpuks tuli Kalev. Tahtis Lindat liivitseda, Tedretütre naiseks võtta. Kalev oli Lindale meelepärast ja pulmad korraldati suured ja uhked. Lahkumine Varsti Salme ja Täht jätsid hüvasti ja läksid oma teed. Natukene aega hiljem otsustasid Kalev ja Linda ka lahkuda. Nad jätsid hüvasti, istusid vankrisse ja sõitsid Kalevite kodu poole. Kuu jäi kurvalt vaatamaie, Pahal meelel paistis päeva, Kased nutsid kamberissa, Linda, lind, ei tunnud leina, Tunnud teiste kurvastusi, Linda lendas peiu armul, Sõitis kaasa sõudemisel Üle laiu lagedaida, Läbi pakse metsasida, Sõitis päeval päikse valgel, Öösel hõbesõlge valgel Kalevite kodu poole, Kaasa siidikamberie, Kus oli seatud kena sängi, Padjuline puhkepaika.
koole ära koguni! Tõuse üles, nukukene, alles sul isa, alles ema! Hüppa, nukku, karga, nukku, jookse, nukku, jõua, nukku, siputele siibasida, soputele sulgesida! Nukukene, noorukene, ära sina mõtle metsa poole. Metsas palju murdajaida, kivi kõrval kiskujaida! Tule koju, nukukene, ei ole aega nukul olla - nukul kangas kamberissa, see tahab, kulda, kudumista, see tahab, lõuend, lõhkunüsta! Tule koju, nukukene, tule koju, tunne oma! Märt su päris, pea teda, Margus oma, hoia teda! Tiina ja Mari pistavad jooksma. Ringisolijad hoiavad tahapoole poolringi. Mari ei lase ennast Märdist tabada. 18 I POISS. Margus, lõika, ära jäta Marit Märdile! IIPOISS. Märt, ole vahva