Erinevalt näiteks Marist kellel on eriline anne kõnedele valiti just mind välja tänaseks kõnepidajaks. Nüüd kui see on selge ma alustaksin.Kui me tulime Pärnu Hansa Gümnaasiumi olime kui koolipidi ekslev kamp ja igaüks tundis vaid paari inimest koolipeale.Olime kõik erinevate huvide ja taustaga ja ainus mis meid ühendas oli mõte,et need tutvumismängud on ikka jube imelikud. Nüüd peale kolme koosveedetud aastat oleme arenenud koosekslevaks kambaks ja saanud lähedasemaks.Arvan et kui mängiksime mõnda tutvumismängu nüüd teaksin kõigi nimesid ja võibolla lemmikvärvigi. Üks evulutsiooniga kaasnevaid teooriaid on,et liigid arenevad rohkem läbi vapustavate sündmuste ja selle koolitee läbimine on olnud 1 nendest. Teine samuti paljukuuldud ütlus vähemalt minu vanaisa poolt on see,et rauda peab kõvasti taguma ja hoidma kuumas tules,et see saaks must prahist puhtaks ,muide kui kellelgi on küsimusi laste
"tsentrisse", säilitades seejuures oma erinevad hoiakud sümboli suhtes. Just seal, sotsiaalsel väljal erinevates tsentripositsioonides paiknevate seisukohtade pinnal, oleks saanud sündida ühiskondlik dialoog ja selle alusel tulnuks kujundada monumendi lõplik saatus. See aga polnud kuidagi võimalik olukorras, kus isegi ohtliku manöövri tagajärgede eest hoiatanud sotsiaalteadlased ristiti rahvusäärmuslaste eesti tiiva poolt punaprofessorite kambaks. Taas kord virutati sümboliga, seekord lausa okupandist teadlase kujulisega. Jumalate sõda Nõukogude korra ajal Eestisse sattunud venelasele sümboliseeris kuju Tõnismäel vene rahva võitu Suures Isamaasõjas ning oli seetõttu teatavas ajaloolismütoloogilises kategoorias kõrvutatav eestlaste Kalevipojaga. Mäletan, kuidas sattusin pronksiööde ajal kujunenud olukorda arutama oma ansamblikaaslase Allan Vainolaga, kes elab toonaste sündmuste
annaabi.ee 
