Kama
allesjäänud viljast. Hoolas perenaine tegi alati lisaks jahule ka paar vakka kama.
Esmalt valati vilja peale niipalju vett, et terad oleksid kaetud ja keedeti paar tundi, kuni
tera hakkas pehmeks minema.
Siis kallati terad puhtaks pühitud ahjupõrandale kuivama, ahjusuu pidi samal ajal lahti
olema, et liigne aur välja läheks.
Kui auru enam polnud, ahjusuu suleti ja terad küpsetati purukuivaks.
Lõpuks jahvatati kas käsikiviga või veskis jahuks. Kamaterade küpsetamine nõudis suurt
vilumust ja nii vastutusrikast tööd tegid perenaised alati ise.
Tänapäeval on kama tegemine usaldatud suurtele tootmisettevõtetele. Pereleib Tootmise
AS Pärnu tsehhis tehakse suvel 45 tonni kamajahu kuus, mille eestlased ka rõõmsalt
nahka pistavad.
Kama söömiseks segati seda algselt veega, hiljem juba rõõsa või hapupiimaga. Paksuks
kördiks segatud kama juurde anti silku-leiba, vedelat kama söödi magustoiduna. Üldiselt