Friedebert Tuglas „Väike Illimar”
vasaku jala saabas oli väiksem. Seal märkas teda vana Hirm ning viis Illimari viinavabrikusse.
Seal oli soe ja hea ning peagi jäi Illimar põhuhunnikusse magama. Siis pakkus vana Hirm, et
veab pool teed Illimari kelguga kodupoole ja siis teise poole veab Illimar teda, aga kokkuvõttes
viis ikkagi Hirmu-Juhan Illimari terve tee ise koju.
Illimar sai vaid näiliselt ise oma elu korraldada, kuid tegelikult tegid seda tema eest ema, isa, tädi
Liisa ja ilm. Oma kamasse ei saanudki ta kanda, sest ema ütles, et need peavad kuivi ilmu
ootama. Kamasse võis ta kanda ainult pühapäeviti ja paar tundi, et kamassid jalaga harjuksid ja
vastupidi. Muul ajal kandis ta säärikuid, sest nendega sai ta nautida kõike juhuslikku. Kord käis
ta karjalautade juures, kus isa ka vahel töötas ning kord käis ta viinavabriku masinaruumis
meeste juttu kuulamas. Ta käis seal kuhu jalad viisid.