Inimtegevus Lõuna-Eesti kõrgustikud on üks osa nii Kesk- kui Lõuna-Eestit hõlmavast Kõrg-Eestist. Siinsetele aladele on iseloomulik juba muinasajast pärinev hajaasustus: metsade ja põldude vahel paiknevad üksikud talud katavad kogu piirkonda ühtlase võrgustikuna. Siiski ei ole Lõuna-Eesti maakasutus võrreldav Kõrg-Eesti lauskmaade intensiivpõllundusega. Siinne reljeef ja mullad ei ole püsipõldude rajamiseks kõige soodsamad: kamarkarbonaat- ja leetmullad on väikese huumusesisaldusega ja happelise reaktsiooniga, sobides hästi aga metsakasvuks. Nii kestis alepõllundus näiteks Karula kandis mõnevõrra kauem kui mujal Eestis. Hajatalu Lõuna-Eestis 7
Rohurinnet iseloomustavad taigametsadeliigid: jänesekapsas, 8 mustikas, pohl, kattekold, leseleht, laanelill, harakkuljusjt. Liigirikastes laanemetsades leidub rohkesti salutaimi, millest vähenõudlikudon lillakas, ussilakk, võsaülane ning nõudlikumad sinilill, kevadine seahernes jt Sürjametsad on liigirikkad okasmetsad parasniisketel või suvel läbikuivavatel kamarkarbonaat muldadel vallseljakute jt. küngaste lagedel ja nõlvadel. Puurindes on põhiline mänd, mõnikord ka kuuske ja kaske. Põõsarinne on kuivematel aladel hõre või puudub, ent parasniisketel aladel isegi kuni tihe (peamiselt sarapuu, vähem kuslapuu ja mage sõstar). Rohustus kasvavad kõrvuti happeliste metsamuldade liigid (jänesekapsas, pohl, mustikas) kõrvuti salutaimedega (sinilill, kevadineseahernes, nurmenukk). Eestispeamiselt Pandiverepiirkonnas, samuti Ida-jaLõuna-
annaabi.ee 
