Taimekasvatus
oma elutegevusega muudavad Fe2O3 liikuvaks FeO ks. FeO ühineb savi
mineraalidega ja mulda tekkivad hallikad, sinakad või glei osad. Gleist tekib mulda
vettpidav ja õhu liikumist takistav mulla kiht.
4)Kamar- karbonaatmullad
Kamar-karbonaatmullad on kõrge karbonaatsusega, muldade areng vältab veel pinnakihtide
karbonaatidest leostumise staadiumis. Alltüübid.
a) huumuskarbonaadid e. rendsiina kujunevad välja kamardumis protsessina, Põhja ja
Lääne Eesti aladel, kus pindmise huumuskihi paksus võib olla mõni cm-20cm, selle
all lubjakivi või dolomiit. Looduses kadakakarjamaad. Huumus 4-8%, pH 5,5-8, N0,2-
0,3%, P ja K üle 10 mg/100g mullas. Need mullad on parandamatud, kasutatakse
looduslike karjamaadena.
b) tüüpilised kamar-karbonaatmullad ( K', K'', K'''...K''''') levinud Põhja ja Lääne
Eestis