hinda. · Kalapüügi teevad vähetasuvaks väikeste saagikogustega kaasnevad realiseerimisprobleemid - eelkõige madalad kokkuostuhinnad ja tööstuste vähene huvi väikeste kalakoguste ostmise vastu. Tulenevalt eelmistes punktides nimetatust ja kalavarude vähenemisest on kokku kuivanud ka kalapüügist saadav tulu. Madalad sissetulekud on ilmselt ka mõjuvaim põhjus, miks kalurkond vananeb ja noored kutselise kalandusega harva tegelema hakkavad. · Olenemata sellest, et kalurite majanduslikul ja kultuurilisel ühistegevustel on Eestis pikk ajalugu ja esimesed kalandusseltsid loodi juba eelmise sajandi alguses ei ole viimase 17 aasta jooksul kalurite ühiselt tegemine/otsustamine siiski piisavalt arenenud. Eesti metsandus Metsanduse osa SKTst: 6,1%. Metsatööstus: 20 % töötleva tööstuse SKPst.
tegevusgrupid 4.Turunõudluse, -potentsiaali olemasolu: kala 4.Sadamate taristu arendamiseks kui toiduaine, turismiteenused ja muud sinna finantsvahendite nappus (nt sadamate vähene juurde kuuluvad teenused ja tooted multifunktsionaalsus, kehvas olukorras juurdepääsuteed) 32 5.Tänaseks tekkinud edulood ja koondunud 5.Noorte raskendatud võimalused sektorisse kalurkond sisenemiseks 6.Toetuste kasutamise võimalus ja kasutamise oskus 6.Amortiseerunud laevastik, väheselektiivsed püügivahendid 7.Olemasolev ja tänu toetustele paranenud infrastruktuur (sadamad, lossimis-kohad, 7.Lühike püügihooaeg laevastik) ja püügivarustus 8.Kogemuste suurenemine lisandväärtuse andmisel toorainele 9
annaabi.ee 
