Eesti valikud teises maailmasõjas
nõus kummaski armees olema ning varjusid metsadesse ning võitlesid seal oma isamaa eest,
neid kutsuti Metsavendadeks.
Eestlastele sai selgeks, et vägivallale rajatud hirmuvalitsus oli lähenemas ning see tekitas
meeleheitlikku põgenemist. Kes vähegi läbi sõja põgenemisava leidis, põgenes. Kuid see oli
ohtlik, sest ees oli ootamas pikk meresõit ning keegi ei teadnud, kuidas see lõppeda võib.
Kuna kõigil polnud piisavalt raha, et laevaga põgeneda, siis põgeneti ka kaluripaatitedega.
Põgenikud suundusid peamiselt Soome, Saksamaale ja Rootsi, lootes sealt pärast sõja lõppu
Eestisse tagasi tulla. Väga paljud inimesed ei tulnudki tagasi, sest eesti oli NSVL võimu all.
Esimesel Nõukogude aastal toimusid suured muutused nii majanduses kui ka kultuurielus.
Kogu maa kuulus nüüdsest riigile, määrati kindlaks maa suurused, milleks oli 30 Ha ning
suurematest maatükkidest jagati maad ka sulastele. Maa omanikud olid nüüd maakasutajad.