Linnakultuur ja –geograafia Rapla
Alevi staatuse sai Rapla 1945.
aastal, alates 1959. aastast oli ta
maakonnakeskus. Linna staatuse sai
Rapla 1993. a. (1995.a. - 6500).
Linna läbib Vigala (Konuvere) jõgi.
Loode - kagu - suunaliselt
väljavenitatud linna pindala on 460
ha. Peatänavad on Tallinna ja Viljandi
mnt., olulised on veel Välja,
Mahlamäe, Sulupere ja Jõe tänav
ning Alu tee.
Kokku on linnas 77 tänavat.
Raplat ümbritsevad Rapla
riigimajandi põllumajanduskõlvikud,
metsatukad ja külad (kagus Kaltu,
lõunas Libadu, läänes Sulupere ja
põhjas Uusküla).
AJALUGU
Vanimad kirjalikud andmed Rapla
kohta pärinevad aastast 1241:
"Taani hindamisraamatu" järgi oli
siin 8 ardamaa suurune Rapala
küla. See asus praegune linna
põhjaosas, seal, kus Tallinna mnt.
ristub jõega.
Ka 1917. aasta revolutsioonilised
sündmused kulgesid Raplas
töörahva aktiivsel toetusel. Selleks
ajaks oli kohapeal välja kujunenud
klassiteadlik proletaariaat, kel oli tihe
side Tallinna töölistega.
annaabi.ee 
