Mõnel ingliskeelsel sõnal on tihtipeale eestikeelne vaste juba olemas, aga seda kas siis ei teata või lihtsalt teadlikult välditakse. Miks eestlased kipuvad võtma võõrkeelest üle neid sõnu, mis on juba meie emakeeles olemas? Üheks põhjuseks võiks lugeda seda, et inglise keel kui nn maailmakeel on meie emakeelest mõjukam. Teine põhjus võiks olla see, et mingi nähtus või asi kõlab võõrkeeles paremini kui eesti keeles. Näiteks second-hand pood kõlab uhkemini kui kaltsukas või näiteks lühendsõna OK on juba täiesti automaatselt eestikeelses lauses oma koha leidnud. Eesti keel on olnud järjepidevalt oma identiteeti säilitada püüdvate eestlaste keel. Vahest polegi siis nii halb mõte võõrkeelest sõnu eesti keelde üle tuua. Seda muidugi teatud piirideni ning eestikeelseid sõnu väljavahetamata, aga siiski. Meie emakeel ju rikastub ja uueneb läbi võõrkeelsete sõnade.
2002a.-134 lug. Viimane suurem remont majas toimus 1997, mille järel raamatukogu üldpindala suurenes 31m2-lt 50m 2-ni.Projektide toel sai ostetud uut mööblit, arvuti ja muusikakeskus. 2004.a. rajati interneti püsiühendus ja uuest ruumist sai Avalik Internetipunkt. 1.1 Mis on hetkel koolimajas ja mida seal korraldatakse Hetkel asub vanas mõisamajas puuetega inimeste Tööõppe keskus, raamatukogu ja mingisugune kasutatud riiete pood ehk kaltsukas. Maja on väga hästi säilinud. Seal oleks ka nagu väikene park, sest koolimaja taga on mägi, kus saab talvel kelgutada, kiik, jalgpalli plats, korvpalli plats ja jaanitule koht. Koolimaja ees on tiik ja kaev ning kujukesed. Eriti ilus on seal ees lõvi, kus peal saab istuda ja see vaatab otse koolimaja poole. Suvel korraldatakse seal laatasi. See aasta oli üks eriti suur rahva mass ja inimesi oli tulnud igalt poolt kokku asju müüma ning ostma. Tiigi põhi on
annaabi.ee 
