Piisav fosforväetis annab mitmeaastasele taimele talvekindlust, kiirendab õitsemist ja viljumist. Fosforväetised on väheliikuvad, seepärast soovitatakse neid mulda viia kuivana, kas siis istutusauku, või sügisesel mulla kobestamisel 8-10cm sügavusele, kus paiknevad kõrvaljuured. Suvisel perioodil on fosforväetised efektiivsed ainult lahustatud kujul Toodetakse ka topeltsuperfosfaati, mis sisaldab ainult kaltsiumdivesinikfosfaati . Väetisena kasutatakse ka vees vähelahustuvat kaltsiumvesinikfosfaati CaHPO 4 ehk pretsipitaati, mille toime taimedele avaldub alles pikkamööda, vastavalt lahustumisele mullas esinevate või taimejuurte poolt eritavate hapete mõjul. Fosforväetiste efektiivsus sõltub: o väetise liigist o väetatavast kultuurist o omastatava fosfori sisaldusest mullas Orgaanilised fosforväetised: Kondijahu on vanim fosforväetis, mida tarvitati väetisena ammu enne seda, kui avastati kontides fosfor (1769. a)
kaltsiumdivesinikfosfaati.Selles on omastavava fosfori sisaldus ligi kolm korda suurem kui superfosfaadis. Topeltsuperfosfaati saadake apatiitide või fosforiitide reagerimisel fosforhappega: Ca5(PO4)3F + 7H3PO4 _5Ca(H2PO4)2 + HF Topeltsuperfosfaat on tunduvalt kallim kui tavaline superfosfaat, sest ta ei sisalda kasutut kaltsiumsulfaati(tinglik P2O5 sisaldus on 40-50%).Fosforväetistena kasutatakse veel vähelahustuvat kaltsiumvesinikfosfaati ehk pretsipitaati, mille toime tamedele avaldub alles pikkamööda, vastavalt mullas esinevate või taimejuurte poolt eritatavate hapete mõjul. Fosfori vaegusel taimede kasv aeglustub või hoopis peatub ning areng jääb kängu.Lisaks hakkavad lehed keerduma ja neile tekivad mustad täpid. Topeltsuperfosfaat. Fosfaadid pole küll mürgised, kuid fosforväetistega üleväetamisel võivad kanduda need
Topeltsuperfosfaat (Pildiallikas: http://yunnan-newswift-company- ltd.tradenote.net/images/users/000/188/946/3262.jpg ) Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 13 Fosforväetistena kasutatakse veel vähelahustuvat kaltsiumvesinikfosfaati ehk pretsipitaati, mille toime tamedele avaldub alles pikkamööda, vastavalt mullas esinevate või taimejuurte poolt eritatavate hapete mõjul. Fosfori vaegusel taimede kasv aeglustub või hoopis peatub ning areng jääb kängu. Lisaks hakkavad lehed keerduma ja neile tekivad mustad täpid. Fosfaadid pole küll mürgised, kuid fosforväetistega üleväetamisel võivad kanduda need pinnaveega veekogudesse ja põhjavette, põhjustades vee saastumist, ,,vee õitsemist" ehk