Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks
pihlakamahl oligi tootmisallikaks enne sünteetilise sorbiinhappe kasutuselevõttu. Vees
lahustub sorbiinhape halvasti. Tõsi, temperatuuri tõustes ühendi lahustuvus paraneb.
Nii sorbiinhappel kui ka tema sooladel, sorbaatidel, on mõjus pärm- ja hallitusseeni hävitav
või nende kasvu pidurdav toime. Toiduainete lisaainete nimistust leiame konservantide
alajaotusest sorbiinhappe (E200), naatrium-sorbaadi (E201), kaaliumsorbaadi (E202) ja
kaltsiumsorbaadi (E203). Kõnealune ühend ja tema soolad on tõhusama toimega kas
hapudes või hapestatud toiduainetes. Siit ka hoidistajate ammune praktiline tarkus, kes
pihlakaviljade mahla kasutasid teiste puuviljade ja marjade konserveerimisel.
Sorbaadid on toiduainetetööstuses hetkel ühed enam kasutust leidvad konservandid, sest nad
ei mõjuta oluliselt konserveeritava toiduaine maitset ega lõhna.
Nende ühendite suhtes kehtivad kasutuspiirangud. Sorbiinhappe biokeemiline lõhustamine
toimub maksas