kartul, sibul, peet), puuviljad (eriti aprikoosid), päevalillseseened, nisukliid, mandlid, maapähklid, kakaopulber. Päevalilleseemned, brasiilia ehk parapähklid ja kaunviljad sisaldavad ohtralt magneesiumi 2.8.3 Kaltsiumi biotoime Kaltsium on inimorganismis kõige levinuim metalne element ja biometall. Täiskasvanud inimorganismis on kaltsiumit ligikaudu 1 kg. Umbes 99% organismi kaltsiumivarudest paikeb luudes, kõhredes ja hammastes. Organismi päevaseks kaltsiumivajaduseks on 0,6-1,4 g, mis kaetakse toidu ja joogiga. Ohutuks kaltsiumi päevadoosiks peetakse 1,5-1,8 g. Kaltsium on raua järel tähtsuselt teine bioelement. Kaltsium on selgroogsete organismide skeletimetall, mis esineb seal karbonaatide ja fosfaatidena. Peale luude esineb veel kaltsiumit hammastes, veres, lümfis ja biovedelikes. Lindudel on kiire ainevahetus. Seetõttu on neil vaja saada rohkem kaltsiumit, sest kaltsiumiühendid kuuluvad munakoore koostisesse.
juurde. Kaltsium on seejuures ehitusmaterjal. 39 Iga päev kaotab keha kaltsiumi higi, uriini, väljaheitega. See kaotus tuleb korvata toidu ja joogiga, et säilitada veres tasakaal. Toiduga manustatud kaltsiumist suudab organism omandada kahjuks ainult 30-40% ulatuses. Sellepärast peab kaltsiumisisaldus toidus olema vastavalt suurem vajadusest. Detailne manustamine optimaalseks kaltsiumivajaduseks 1994.a USA Tervishoiuameti poolt avaldatud andmete kohaselt on: Vanusegrupid Kaltsiumivajadus milligrammides päevas Vastsündinu kuni 6 kuud 400 6 kuud kuni 1a 600 1-5a 800 6-10a 800-1200 11-24a 1200-1500 mehed 25-65 1000 üle 65a 1500 naised 25-50a 1000
annaabi.ee 
