Eesti taimestik
Madal, merest suhtelisel thiljuti eraldunud või sellega veel ühenduses olev
ranna lõugas(laguuni), mille vees leidub rohkesti kloriide ja sulfaate. Veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli
leidub tüsedaid ravimudakihte. Suuremadon näiteks Mullutu ja Oesaare laht. Moodustavad 1,4% Eesti uuritud
järvedest. Tüüpilised liigid on kare kaisel, kamm-penikeel, pilliroog.
Alkalitroofne (lubjatoiteline) veekogu. Kujunenud allikavee juurdevoolu korral, mis akumuleerib vette rohkesti
kaltsiumiu ühendeid. Kaltsiumiühendid muudavad vees sisalduvad fosforiühendid inaktiivseks ning seetottu
fütoplankton ei arene, ning sel pohjusel
on lubjatoitelised jürved vüga lübipaistva veega (nt. Äntu Sinijärv ja
ÄntuValgejärv). Iseloomulik: külm vesi, suhteliselt vähe elustikku.
Alalised lubjatoitelised järved
toituvad alalistest allikatest. Pohjas
on
paks mändvetikatega kaetud lubjakiht.
annaabi.ee 
