3) Veetasakaalu reguleerivad: ● neerude vee-eritumist mõjutavad hormoonid: antidiureetiline hormoon ● janu ● organismi veesisaldust jälgivad VAHEAJU OSMORETSEPTORID ● Na- ja K-tasakaalu mõjutab eelkõige aldosteroon, mille eritumist reguleerib angiotensiin II 4) Happe-leelistasakaalu mõjutavad: ● ATSIDOOS - liigne happeliste ainete kogunemine organismis ● ALKALOOS - aluseliste ainete kogunemine organismis 5) Kaltsiumitasakaalu reguleerivad: ● kõrvalkilpnäärme parathormoon ● kilpnäärme kaltsitoniin ● toidust saadav D-vit, mida tekib nahas UV-kiirguse toimel - vaegus -> rahhiit! ● rauatasakaal võib olla ebastabiilne kasvueas lastel ja naistel mensese või raseduse ajal 6) Energiatasakaalu reguleerib: ● isu ● süsivesikuid esindab veres veresuhkur GLÜKOOS - hulka reguleerivad insuliin, glükagoon, glükokortikoidid, katehhoolamiinid ja
Lisaks osaleb magneesium lihaste sealhulgas südame töös, närviimpulsi ülekandes, valkude biosünteesis, vere hüübimises, ensüümide talitlustes, süsivesikute, valkude, lipiitide, nukleiinhapete ainevahetuses ja võtab osa paljudest teistest bioprotsessidest. Spordis on magneesiumil eriti tähtis roll lihaste seisundi reguleerimises ja lihaskrampide ärahoidmises. Magneesiumil on rahustav ja stressi maandav ning veresooni laiendav toime. Magneesium reguleerib organismis kaltsiumitasakaalu ning avaldab mõju D-vitamiini, paljude hormoonide toimele ja kaltsiumi omastamisele. Normaalse ja tasakaalustatud toitumise tagajärjel magneesiumi puudust organismis tekkida ei saa. Magneesiumi võimalikule vaegusele inimorganismis viitavad järgmised tundemärgid: silmade tõmblemine, jäsemete tuimaks muutumine ja krampi kiskumine, ,,sipelgate" jooksmine jalgatel ja kätel, teravad valud rinnus, küünte murdumine, unetus, depressioon,
annaabi.ee 
