Kaltsium tagab koos fosfori ja teiste elementidega luude, hammaste tugevuse, vere hüübimisomadused, närviimpulsside edastuskiiruse, osaleb D-vitamiini ainevahetuses, organismi energiavahetuses, mõjutab veresoonte läbilaskvust, lihaste funktsioone, reguleerib südametegevust, kolesteroolitaset, täiskasvanul ka insuliini eritumist, vahendab hormoonide toimet, aktiviseerib ensüümide toimet. Hammaste ja luude tugevus sõltub kaltsiumirikka toidu tarbimisest Kõige rohkem omastab organism kaltsiumi imikueas. Vanuse kasvades imendumine pisut väheneb. Kaltsiumi omastamiseks on vajalik D-vitamiin ning omastamist soodustab magneesium ja laktoos. Kaltsiumi imendumist ja omastamist pidurdavad oksaalhape, fütaat, aga ka rohke aspiriini tarbimine. Oksaalhapet leidub spinatis, rabarbris. Fütaate näiteks kliirikastes toitudes. Kaltsium on vajalik eriti kasvueas, kuna ta muudab luud pikemaks, laiemaks ning tihedamaks.
vesi ulatanud maa-pinnale ja nii on seal kasvanud metsad hävinud ning alanud soostumine. Isegi pinnasevee taseme järgnev alanemine ei ole sageli suutnud peatada soostumist. Eristetakse nelja tüüpi maismaalist soostumist. 1. Soostumine jõevetega toimub perioodiliselt üleujutatavatel jõelammidel. Näiteks Väikese Emajõe lammil. 2. Toiterohkete vetega soostumine toimub kaltsiumirikka pinnakattega nõgudes. Näiteks Pandivere kõrgustiku nõlvad 3. Kõrgustike nõlvadel, toiterohkete surveliste põhjavete väljumisaladel asuvad allikasood. Näiteks Pandivere kõrgustiku nõlvadel. 4. Toitevaeste vetega soostumine saab toimuda liivasel pinnasel kasvavate männikute hävimisel või kanarbiku-nõmmealade rabastumisel.
järgi, tähtsaim ja levinuim on soode jaotamine: madalsoodeks, siirdesoodeks ja rabadeks (Taimre 1989: 336-337). Soode põhitüübid on madalsoo ja raba. Siirdesood on sillaks nende vahel; sõltuvalt arengustaadiumist lähevad need kord madalsoo, kord rabade alla (Valk 2005: 29). Soovee ja substraadi aluselisuse- happelisuse (pH) järgi on sood: happelised pH<4,8, nõrgalt happelised pH 4,8-6,4 ja aluselised pH 6,4-8 juures. Kui soovee pH on üle 6,4, siis on reeglina tegemist kaltsiumirikka keskkonnaga. (Kink et al 1998: lk 12). Raba on unikaalne vähemuutuv ökosüsteem, kus valitsevad sellised keskkonnaolud, mida suudavad taluda püsiva elupaigana vaid vähesed taimed ja loomad. Raba floora ja fauna on liigiliselt väikesearvuline. Sagedamini esinevaid katte- ja paljasseemnelisi taimi on rabas kokku vaid paarikümne liigi ümber ning umbes sama palju on pärislehtsamblaid ja turbasamblaid, samblikke on umbes 50 ning vetikaid 150 liiki (Valk 2005: 237). Eesti
annaabi.ee 
