jäsemete lühenemine, kääbuskasv. Spetsiifilisteks tsingivaeguse sümptomiteks on naha ainevahetuse häireid (parakeratoos), mida esineb sagedamini sigadel: naha pinnale (alul reite sisekülgedele, edasi jalgadele, alakehale, kaela piirkonda) tekivad mõne millimeetrise läbimõõduga ketendavad kuivad korbad (iseloomulik on just kuivade korpade teke, mis kattuvad sarvestunud koorikuga). Parakeratoosi põevad sead sagedamini siis, kui neid söödetakse kaltsiumirikaste kuivsöödasegudega. Söödale vee lisamine parandab tunduvalt tsingi imendumist. Tsingiliig Praktikas on tsingi ülesöötmisest põhjustatud toksikoosid vähetõenäolised, kuna loomad taluvad pikema perioodi jooksul suuri tsingikoguseid. Tsingi taluvus piirmääraks veistele on antud 500, sigadele isegi 1000 mg/kg sööda kuivaine kohta. Toksikoose loomadel võib põhjustada tsingisoolade ekslik üledoseerimine Tsingi megadoosid
toksiline sõltuvalt liigist, saaste komponentide kontsentratsioonist, tolmu sadestuse tasemest ja meteoroloogilistest tingimustest. Enamik uuringuid on näidanud tolmu kahjulikku mõju taimestikule (Pärn, Mandre 2010: 88). Tavaliselt räägitakse õhusaaste mõjust rohkem hapestumise kontekstis ja on laialt teada happevihmade temaatika, siis Eestis on erandlikult tegemist hoopis aluselise sadenemise fenomeniga. Kaltsiumirikaste heitmete atmosfäärsest sissekandest tingitud olulisemad 18 muutused Kirde-Eesti suuremate saasteallikate läheduses paiknevates rabades on järgmised: pH väärtuse ning keemiliste ühendite ja ioonide sisalduse märgatav tõus rabavees ja turbas st raba muutub aluselisemaks; aluselistumise tõttu turbasammalde hävimine enamsaastatud rabades ning sinna