Eesti väikejärved
Järvede vee mineraalainete kontsentratsioon on väga
varieeruv. Kõige madalama üldaluselisusega on raba- ja liivikute järved ning kõike
kõrgema üldaluselisusega Pandivere kõrgustiku allikalise toitumisega järved. Tavaliselt
on järvede vee üldaluselisus süvakihtides kõrgem kui pinnavees.
Tähtis vees olev mineraalaine on ka kaltsium. Kõige kaltsiumivaesemad on raba- ja
liivikute järved, kõike kaltsiumirikkamad tugeva läbivooluga moreenmaastiku järved.
Kaltsiumikarbonaadid omavad olulist osa veekogu keemilises puhversüsteemis-
stabiliseerivad vee aktiivset reaktsiooni ja seovad vette sattuvad fosforiühendid. Antud
protsess pidurdab järvede eutrofeerumist, kuna osa fosforit viiakse aineringlusest välja.
Samuti on väga varieeruv ka järvede vee orgaaniliste ainete sisaldus. Kõige madalam on
see heledaveelistes nõmmejärvedes, näiteks Nohipalu Valgjärves ja kõige kõrgema
annaabi.ee 
