Enamiku organismi vitamiin D vajadusest järele annab küllaldane kogus päikesepaistet ja tavaline toitumine, kuid päikese tegevust nahal võib takistada õhu saastatus, pilved, aknaklaas või riietus. D Vitamiin paremaks omastamiseks on vajalik vitamiin A olemasolu toidus. Liigtarbimisel võib: · tekkida, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, lihastenõrkus, nõrkus, · tõusta kaltsiumi ja fosfori sisaldus veres, millega kaasneb kudede (nt. veresooned) kaltsifitseerimine ehk hüperkalkeemia, · sageneda urineerimine, kaduda isu, tekkida neerukivid. D Vitamiin on kõige "mürgisem" vitamiin. Hüpervitaminoos tekib lastel juba kümnekordsel ülemanustamisel. Allikad D Vitamiini allikateks on kala (eriti skumbria, lõhe, tuunikala ja makrell), kalamaksa- ja tursamaksaõli, liha ja maks, kanamunad, rasvane juust, seened, veisemaks, suvine või, pärm, vitamiiniga D rikastatud piim, päikesevalgus. E Vitamiin:
annaabi.ee 
