Põlevkivi tuhk sideainena
tuhaväljadele. Põlevkivituha ladestamisel kasutatava vee ringlus on kinnine ja
läbib uuesti soojuselektrijaama (mittepõleva lubja saab ahjust kätte ainult vee
abil). Transportimisel on tuha ja vee suhe 1:20. Tuhaväljade kasutamise käigus
on selgunud, et tuhk seob vett umbes 0,60,7 kuupmeetrit/tonni tuha kohta.
Põlevkivituha keemiline koostis ja mõju keskkonnale
Põlevkivituha keemiline koostis varieerub vastavalt leiukohale, kuid 1997. aasta
andmetel domineeris põlevkivituhas kaltisiumoksiid umbes 41,5%, sellele
järgnes kvarts 30 protsendiga, ning alumiiniumoksiidi, raud (III) oksiidi,
kaalimoksiidi, vääveltrioksiidi ja magneesiumoksiidi leidus tuhas juba alla
10%. Seega koosneb põlevkivituhk põhiosas oksiididest. Tuha keemiline
koostis sõltub kasutatud meetodist. Näiteks tolmpõletamisel juhitakse põlevkivi
koldesse peenestatud kujul ja paljud ühendid aurustuvad (elavhõbe), samas
mõned ei aurustu üldse (kaltsium, mangaan, magneesium). Põlevkivi lendtuhk