Õiguse üldteooria
1920 – õsõnavara väga põhjaliku uuendamise aastad.
Seadusi hakkasid algselt küll tõlkima, kuid ka koostama eesti rahvusest tõlkijad, poliitikud.
Seaduse sisulise külje kõrval hakati tähelepanu pöörama nende vormile, keelelisele
korrektsusele. Keele puhul ei ole kuskilt eeskuju võtta. EV kuulutati eesti keel riigikeeleks,
tekkis tungiv vajadus emakeele arendamise järele, nii üld-kui teaduskeele mõttes. Alustati
õteaduses omakeelse oskussõnavara loomist. Kalsson + Veski põhimehed. Vaadati läbi
nuhtlusseadustik. Otsustati läbi vaadata ja korrastada ka teistegi õvaldkondade oskussõnavara.
Komisjoni töö tulemusel on pidevalt jälgitavad muudatused. 10 a sihikindlat tööd
oskussõnade kallal ja jõuti õigussõnastiku valmimiseni 1934.
Kuidas jõuti sobiva sõnani? Seadused ei tekkinud tühjale kohale. Eeskujuks võeti vene ja
skskeelsed seadused. Vaja oli leida nende mõistetele eesti vaste. Sõnu või tüvesid on saadud