Nõukogude Liidu ja vene rahva eripära
kümnetele tuhandetele inimestele. Raudteed hakati ehitama kahest otsast. Raudtee oli ühe
rööpapaariga ja seetõttu ebaefektiivne ning sai sellepärast ka eikuhugi viiva tee tiitli.
Tihtipeale ei saanud rahvas teenitud raha kasutada seal, kus oleks tahtnud. Selles riigis olid
tavalised toidu- ja tarbekaupade defitsiidid ning tühjad poeriiulid polnud mingi eriline nähtus.
Populaarsemad puudujad riiulitelt olid seep, liha, wc-paber, kuid puudu oli ka kalossidest.
Loomulikult tekitas selline olukord rahva hulgas pahameelt.
Nõukogude Liit ei tahtnud arengu poolest lääneriikidest maha jääda. Asju tehti
omamoodi ning leiti erinevaid alternatiive. Tehnika poole pealt on sellest ajast pärit sellised
ainulaadsed autod nagu Zaporozets ja Moskvits ning Minskis toodetud traktor Belarus, mis oli
ka Eestis ääretult populaarne masin. Nõuka-ajal oli kombeks panna oma toodangule külge
kvaliteedimärk, mis pidi näitama vene toodete kvaliteetsust