Koduperenaised, 50 a. 6 300 1 500 Väheliikuv töötaja, 50 a. 10 000 2 400 Kuidas määrata toiduaine energeetilist väärtust? Reaktsioonil vabaneva energia hulk ei olene reaktsiooni teest, see oleneb ainult lähteolekust ja lõppolekust ( Hessi seadus). Seega võib vabaneva energia hulga määrata põlemisel eraldunid soojushulga järgi kalorimeetriliselt. 1 grammi glükoosi täielikul oksüdatsioonil vabanev energiahulk on alati 16 kJ: C6H12O6 + 6 O2 6CO2 + 6 H2O Keskmiselt saadav energia on : Rasvadest 38,9 (39,6) kJ/g = 9,3 kcal/g ~9 Süsisesikutest 17,2 (17,5) kJ/g = 4,1 kcal/g ~4 Valkudest 17,2 (18,5) kJ/g = 4,1 kcal/g ~4 Inimese energiavahetust mõõdetakse kaudselt, kulunud hapnikuhulga järgi: mida enam kulub hapnikku, seda enam on vabanenud energiat. Seejuures
Lasundi tihedus võib olla kuni 1080 kg/m3. Turba veejuhtivus Turbalasundi veejuhtivus varieerub suurtes piirides ja sõltubpeamiselt turba lagunemisastmest, struktuurist ja ka lasundi koostisest. Tabel. Turbaveejuhtivus m/d Lagunemisaste % LASUNDI TÜÜP Madalsoo Raba 5 - 5 10 35 1,7 20 8 0,2 30 1,8 0,02 16 40 0,35 0,002 50 0,09 0,0002 TURBA KÜTTEVÄÄRTUS Eripõlemissoojus on aine massi või mahuühiku täielikul põlemisel eralduv soojushulk. Seda määratakse kalorimeetriliselt ning väljendatakse kJ/ kg või gaaside korral kJ/m3 kohta. Kütuse eripõlemissoojust nimetatakse kütteväärtuseks ja praktikas mõõdetakse seda sageli kilokalorites. (1 kcal = 4,1868 kJ). Alumine kütteväärtus leitakse eeldusel, et tekkiv vesi lendub veeauruna, ülemine kütteväärtus sisaldab ka vee kondensatsioonisoojuse. Tahke ja vedelkütuse kütteväärtuse saab ligikaudu määrata nende elementkoostise järgi.