Tuulepealne maa
23.
veebruaril õnnestus manifest lõpuks ette lugeda Pärnus ja 24. veebruaril üles kleepida
Tallinnas, kus astus kokku ka Vabariigi Valitsus.
Elektrijaama ja sadama ümber toimus hajus lahing taanduvate punamadruste ja omakaitse
salkade vahel. Viimastega koos tegutsesid Tallinna Peetri Reaalkooli poisid. Lahingus langes
lätlasest omakaitselane staabikapten Janis Muiznieks (Johann Muischneek). Tooma ja
Indreku klassivend Kalnieks, kellele kaasa tundsime, olgu viiteks sellele esimesena Eesti
Vabariigi eest langenud mehele.
Kaunil päikesepaistelisel 25. veebruaril loeti iseseisvusmanifest ette kirikuis ja helistati kelli,
koolides toimusid pidulikud aktused. Paraku sisenesid Saksa üksused juba samal päeval
Tallinna ja Eesti Vabariigi asutuste tegevus peatati. Nagu Artur Kallaste koos teiste
iseseisvusidee kandjatega nii ettenägelikult mõistis, pidi tuleviku otsustama maailmasõja
tulemus.
2