Oskar Loorits - Eesti rahvausundi maailmavaade
kardetav või ka jõuduandev. Seda kohta ei tohi rikkuda ega reostada, see
on püha paik. Selleks paigaks on olnud harilikult, kas omaette seisev
metsatükk, hiis, kuskil mäekünkal, kus liivas ja kruusas laibad kõige
paremini säilivad, või kivivared, kangrud. Arheoloogilised leiud näitavad,
et vahel maeti ka elumaja alla.
Laiba väga tihe side oma matusepaigaga ilmneb juba sellestki, et
keeleliselt surnu ja haua nimetused on alatasa segunenud: kalm-
kalmuline, kääp-kääbas, tooni-toonela, manalane manala, hiis (surnu)
hiiela.
Vari
Elujõud peitub ka varjus: võidab see või saab jõudu juurde, kes vastase
oma varju alla saab. Seepärast tuleb hoiduda kuu või päikese poole
vastasega heideldes. Varjates teist oma varjuga saadakse ta oma hingejõu
võimusesse, vahel ka selleks, et kedagi hoopis kaitsta ja aidata.
Usuti ka, et surnute hinged võivad võtta varjude kuju. Nemadki võisid
annaabi.ee 
