Uurimistööde korraldamine
lavastamise oskust. Kui autor on ise ka monteerija, siis on hinnatud ka
montaazivõtete tundmist. Kõik see kokku annab taas selle, kas lugu tervikuna
mõjus vaatajale või mitte.
Portreelugude puhul oleme hinnanud portreteeritava ,,avamise" oskust. Kuidas
suudetakse portreteeritav rääkima panna, kuidas autor temast ise räägib jne. Nii
on olnud töid oma poiss-sõbrast, vanaemast, eespool nimetatud puudega lapsest,
oma õpetajast, lihtsalt sõbrast. Parim portreelugu ,,Kalmufotograaf" räägibki autori
lähedasest sõbrast (pikkus 8,5 min). Film (pikkusega 15 minutit) autorile
lähedasest inimesest osutus venivaks ja väheemotsionaalseks. Samas videofilmi
Tartus elavatest sakslastest oleks vaadanud ka enam kui 15 minutit. Üldine
juhendajate antav soovitus on olnud: pigem lühem, aga sisukam, hoogsam.
Fotolugude puhul on teemade valik olnud väga mitmekülgne. Näiteks üks ammune
projekt üllatas komisjoni: õpilane, kes oli koolis väga tasane ja vaikne, tegi 52
annaabi.ee 
