Eskimod
Eskimote tarbeesemed on
alati olnud kunstiliselt kujundatud. Peale selle on eskimote küladest välja kaevatud otseseid
kunstiesemeid, peamiselt luu, hamba ja puunikerdusi. Mõnd peetakse maagiliseks, teised
on detailsed ümarate vormidega loomade ja inimeste kujutised. Dorseti kultuurist on säilinud
ornamendid ja nikerdused. Beringi väina ümbruses arenesid 1. aastatuhande
·
esimesel poolel kultuurrahvad, kelle kalmudest on leitud nikerdusi ja morsahambaid.
Kaunistatud tarbeesemed, maskid ja samaanivarustus on saanud mõjutusi Siberist ja
Hiinast. 1. ja 2. aastatuhande vahetusel levis Alaskalt Gröönimaale Thule kultuur, mis tõi
kaasa tarbeesemete üksluisema iseloomu ning kaunistuste ja nikerduste vähesuse. Kõige
esteetilisemad olid nahkrõivad, mis esindasid ka kohalikku identiteeti. 20. sajandil hakati
müügiks laialdaselt tootma nn eskimo rahvakunsti. Kanadas oli selle õitseaeg 1950ndatel.