Usuvabadus
eelkõige kirik, mosee, sünagoog, aga ka klooster. Tuleb välja, et Eesti põlisusund on
seaduseväline, sest maausulised käivad pühas hiies, mitte pühas majas hiie sees. Kui vanasti
kuulus hiis küla ühisomandisse, siis võiks ka praegu hiite alused maad kuuluda kas siis
maksuvabalt Maavalla Kojale, kes nende eest hoolt kannaks (nagu kirik kui institutsioon
kiriku kui pühakoja aluste maadega) või otseselt sotsiaalmaadena valdade haldusesse.
Praegu on hiied koos esivanemate kalmudega üldiselt kõik maamaksu all, s.t eraomandis.
Seega peab Eesti riik pärimuslike pühakohtade saatust lihtsalt tühiseks.
Mittekristlaste alavääristamine kiriku poolt:
Meie esivanemate ja muude rahvaste pärimuslikku omausku on kristluse tekke aegadest peale
peetud millekski alaväärseks ja kuratlikuks.
Seda seniajani: Eesti Kristlike Koguduste Ühingute Nõukogu liikme Paul Rästa avaldus (Meie
Maa, 13.11.99), kus nimetab maausulist ja agronoomia doktorit Aleksander Heintalut, alias
annaabi.ee 
