Pronksiaeg
Samas on suiraanalüüsid näidanud, et Sise-Eestis hakati põldu
harima umbes samal ajal, kui Ranniku-Eestiski. On ka oletatud, et Eesti sisemaapiirkondades
oli rohkem levinud alepõllundus, rannikualadel põlispõllundus. Kõige tõenäolisem on siiski
arvata, et meieni säilinud muististe rohkus Ranniku-Eestis on seotud kultuuriliste mõjutustega
ülemeremaadest.
Ühtne Läänemere põhjaosa rannikuruum ilmneb ka mõningates eelrooma rauaaegsetes
ehtetüüpides ning kalmevormides. See hõlmab eeskätt rannikualasid ja saari, kus meresõidul
oli majanduses oluline roll. Ülemeresidemetega tihenesid ka kultuurilised kontaktid teiste
ranna-alade rahvastikuga.
PÕLLUMAJANDUS
Viljelusmajanduse kasutuselevõtt pole majanduslik surve rahvastiku järsu lisandumise korral,
nagu varem arvatud. Tänapäeval on tehtud kindlaks, et hoopis viljelusmajanduse
kasutuselevõtt toob kaasa rahvastiku järsu kasvu, seda ilmselt eelkõige viljakuse
suurenemise läbi
annaabi.ee 
