"Hiiekohad Urvaste kihelkonnas"
Muljet hiiest kui paigast maastikul süvendab sõna laialdane esinemine
kohanimedes(Hiiepõld, Hiiesoo, Hiie talu jne.).
Võiks ju väita, et hiiekohad on vanad kalmed, kuhu on koondunud esivanemate jõud
ja energia, mida ohvritega saab mõjutada ning enda kasuks rakendada. Liiga palju on
hiisi, mis pole kunagi olnud kalmed. Ometi on üle Eeesti siin ja seal teada üksikuid
hiisi-matusepaiku, kus juures Lõuna-Eestis näib see seos olevat pisut tihedam.
Kalmeid ja kalmepuid peeti mõistetavalt pühaks ilma hiie-sõna kaasamatagi. Üks
näide selle kohta on Kanepi kihelkonnast Krootuse vallast Kõlleste külast, kus
ohverdati Kalmutemäel kasvavale kuusele.
Rahvapärimustest selgub, et mõnel pool on surnute hingi toidetud hiies. Seda tihti
sügiseselt hingedeajal, mil usuti esivanemaid taas oma kodu külastavat.[1 lk 15-18]
Hiis on püha paik, kus kehtivad iidsed käitumistavad
Hiies:
- hoitakse rahu ja puhtust;