kuivad ja valgusküllased nõmme- ja palumetsad (peamiselt männikud) ning viljakad laanemetsad (kuusikud). Jõgi voolabki enamasti metsade rüpes. 7.Võhandu jõe ürgorg Eesti ühe pikima jõe Võhandu keskjooksul paiknev 597 ha suurune kaitseala jääb Veriora valla maadele. Kaitseala staatuse sai ürgorg 1964. aastal. Eesmärgiks on säilitada ürgoru maastikku koos devoni liivakivipaljanditega. Kaitseala paljudest paljanditest on maalilisemad Põdramüür, Tsirgumüür, Sõjatare ja Kalmate müür. Jõel on mitu endistel aegadel töötanud vesiveskit. Paljandite jalamilt voolab välja mitu allikat ja esineb ka koopaid. Ürgoru nõlvu katab männi-kuuse segamets. 8.Meenikunno Kaitseala eesmärkideks on säilitada ja kaitsta omapärast meenikunnoraba ökosüsteemi, metsise elualasid ning Nohipalu Must ja Valgjärve elustikku. Natuke vähem kui poole kaitsealast moodustab raba. Meenikunnoraba on arenev raba, kus on väljakujunenud puisraba, lageraba ja
Otepää Upland, near the Village of Sirvaste. The oldest part of the River from the Leevi Mill Dam to the Bridge of Reo is under natural protection. The protection area is 12km long and covers 300 meters of the landscape from each bank. Of the 38 outcrops in the protection area the biggest and most fascinating are Põdramüür (16.2m of height), Viira veskimüür (16.5m), Sojatare, Kalmate rnüür and the highest of all Tsirgu müür (17.1m). Of the many springs the most peculiar one is Maraläte (laying bare up to 9 meters of sandstone). · Piusa Caves are situated in the Parish of Orava in the left slope of the ancient Valley of the River Piusa, near Piusa Railway Station on the ValgaPetseri railway. The Caves have been formed a consequence of the digging of glass sand by hand in the years 19221966 and are a system of passages with
Kaitseala keskosa võlub põlismetsade ning kaunite vaadetega niitudelt ja kaljuseintelt, mida vanarahvas nimetas müürideks. Siin on jõgi rahulikum, pöördub põhjast itta ja oru laius on 200-350 m. Enne Reo veskit teeb jõgi järsu pöörde kirdesse ja kaitseala lõpeb Reo maantesillaga. Samas on ka soodne peatuse ja puhkepaik neile, kes reisivad ratastel. Kaitseala 38-st paljandist on suuremad ja maalilisemad Põdramüür (16,2 m kõrge), Viira veskimüür (16,5 m kõrge), Sõjatare, Kalmate müür (15,1 m kõrge) ja kõige kõrgem Tsirgu müür (17,1 m). Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala 7 Kasutatud kirjandus Google pildiotsing Ekstreempark.ee Polva.maavalitsus.ee Vikipeedia.ee Eestigiid.ee 8 Sisukord Asukoht............................................................................
jõgi ja Mädajõgi. Võhandu jõe vasakpoolsed lisajõed on Parisoo peakraav, Karioja, Viluste oja, Toolamaa oja. Suurimad paisjärved on Võhandu jõel Leevaku paisjärv ja Räpina paisjärv. Aastal 1963 moodustati Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala. Kaitseala on 12 km pikk ja hõlmab mõlemast kaldast 300 m maastikku. Kaitseala 38-st paljandist on suuremad ja maalilisemad Põdramüür (16,2 m kõrge),Viira veskimüür (16,5 m), Sõjatare, Kalmate müür ja kõige kõrgem Tsirgu müür (17,1 m). Referaadis vaadeldav lõik on ligikaudu 2,5 km pikkune. Materjalidena kasutasin referaadi koostamisel erinevaid materjale Internetist. Suurima osa referaadi koostamisel kasutasin oma välivaatluse andmeid, mille läbiviimiseks kõndisin läbi oma vaadeldava jõelõigu, uurides kaldaäärset taimestikku ning jõe üldpilti. 2. Looduslikud tingimused 2.1 Hüdrograafia
annaabi.ee 
