neemest India lõunatipuni Üldandmed Suurim sügavus 4652 m Pindala 3 862 000 km2 Puhuvad mussoonid Õhutemp. u. 25-27°C Vee soolasus u. 36,5% Talve vee temp. 22-25°C Suve vee temp. 23-28°C Veeloomad Araabia meri on kodu paljudele loomadele näiteks: Merikilpkonnadele, haidel, vaaladel, raidel, delfiinidele ja troopilistele kaladele,rannakarpidele,kammkarbitele,austritele, krevettidele, krabidele, millimallikatele, peajalgsetele: kalmaaridele ja kaheksajalgadele Leitud on ka mõningaid veelindude liike Pildid Kasutatud allikad http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/klass/6sihid/araabia.htm http://www.annaabi.ee/Araabia-meri-m14587.html http://www.ehow.com/info_8261563_animals-live-arabian-sea.html http://media-1.web.britannica.com/eb-media/20/83820-004-5505A270.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Araabia_meri http://en.wikipedia.org/wiki/Arabian_Sea
Toitumine ja jahipidamine: Merilõvi on suure isuga. Täiskasvanud isend sööb päeva jooksul ära toidukoguse, mis vastab 14 % tema kehamassist. Keskmiselt 250 kg kaaluv merilõvi sööb seega päevas ära enam kui 30 kg toitu. Ta vajab seda, et püsida heas vormis ning korvata külma vee tõttu kaotatavat soojust. Sukelnorsu peab jahti avavetes või sukeldub merepõhja, et uurida tähelepanelikult kivihunnikuid. Lisaks turskadele, kalmaaridele ja teistele kaladele püüab ta kaheksajalgu ning muid peajalgseid, vahel ka vähilaadseid. Merilõvi näeb vee all suurepäraselt ning saaki otsib ta peamiselt nägemise abil. Suurt rolli süvavetes jahipidamise ajal mängivad ka pikad, lõugade ümber kasvavad tundevurrud, mille abil ta tajub vee liikumist. Merilõvi ja inimene: 19. sajandi algul kütiti California rannikul merilõvisid nende rasva tõttu. Surnud loomade rasv kraabiti tükkidena kokku ning sulatati õli saamiseks üles
annaabi.ee 
