Poliitilise võrdõiguslikkuse olemus ja vajalikkus.
võrdõiguslikkusega. Kuidas on aga lood avaliku arvamusega? Kui mõni kogenud politoloog
enne valimisi teatab, kelle poolt ta hääletada kavatseb, tekitab see kõneainet ning nii mõnigi
inimene kujundab enda arvamuse sellele toetudes. Kui sellise avalduse teeb mõni vähem
kogenenud valija, näiteks esimest aastat valiv abiturient ei mõjuta see avalikkust ning selle
põhjal vaevalt keegi teine oma arvamust kujundama hakkab. See on olukord, kus kaks
valimistel võrdse kalluga häält, avalikkuse ees sugugi võrdsed pole. Kaks inimest, kes
kuuluvad riigi silmis ühte gruppi ning keda hinnatakse samade omaduste põhjal, mõjutavad
avalikkust väga erineval moel. Ühe arvamust võetakse kui mingit sorti tõde, teise oma
võidakse, aga kritiseerida või üldse mitte sellest välja teha. Kas pole selline olukord mitte
diskrimineeriv, samas grupis olevaid inimesi koheldakse erinevalt. On arusaadav, et