Bioloogiline psühholoogia
f. Tähelepanuhäire – eelkõige, kui on vaja tähelepanu rohkem kui ühele
stiimulile korraga, sealjuures on häire suurem kui võrdlemine peaks toimuma
ühe poolkera piires!
g. Mäluhäire – pole päris selge, kas ikka on.
4. Individuaalsed erinevused – tagajärjed varieeruvad ulatuslikult sõltuvuses vanusest,
soost, IQ-st, haridustasemest, muu kahjustuse olemasolust, lokalisatsioonist ja
suurusest.
5. „Kalloskeha paradoks“ – suur kahjustus annab väikese häire, kuigi struktuur võiks
vähemalt teoreetiliselt, oluline olla. Seletus – häire tekib eelkõige kõige keerukamas
inimese vaimses tegevuses – loovuses, mille hindamine, arvestades suurt „normaalset“
varieeruvust on problemaatiline.
Psüühiliste protsesside lokalisatsiooni dünaamika
Arengu käigus (nii lapsest täiskasvanuks kui täiskasvanu õppimisel) muutub psüühilise
protsessi funktsionaalne süsteem
annaabi.ee 
