Bioloogiline psühholoogia
blokk), basaalganglion, sunstantia nigra jt.
On põhjust arvata, et nende süsteemide arengut kontrollivad erinevad geneetilised
mehhanismid (1* Alzheimeri tõbi, Picki tõbi; 2* Parkinsonism, Huntingtoni chorea).
Kokku – ebaühtlane aju evolutsioon osutab, et funktsionaalsed süsteemid ehituvad
ümber. Muidu peaks areng olema olnud „modulaarne“, st kvantitatiivne kasv ühtlaselt kõigis
funktsioonides.
Kalloskeha evolutsioon ja anatoomia
1. Evolutsioonis on kalloskega kasvanud ebaproportsionaalselt.
2. Keskkond ühendab peamiselt sekundaarseid ja tertsiaarseid ajukoore välju. Inimesel ja
vana maailma ahvidel puuduvad ühendused primaarsete (nägemis)väljade vahel kogu
ontogeneesi ajal; primitiivsematel loomadel, näiteks kassidel, on nad varases
ontogeneesis veel olemas.
3. Keskkonna ühendused on suuremad sümmeetrilise funktsiooniga ajupiirkondade
vahel. Siin pole vastuolu progresseeruva lateralisatsiooni ideega, keerulised