E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
rumal laps ega tea isegi, mis mul on. Mu pea on segane. Anna mulle head nõu, pai isa.»
«Head nõu? Mis mina vana sõjamees pitsidest ja paeltest tean? Ega sa muud nõu ometigi
ei taha.»
«On see sinu tõsine arvamine, isa, et noorel naisterahval, kes homme mehe abikaasaks
peab saama, muud nõu vaja ei ole, kui pitside ja paelte kohta?» küsis Agnes pisut kibedalt.
«Noh, noh, võib ju ka olla, et sa' oma pärlite ja kallisklvidega -- »
«Isa!» hüüdis Agnes sellise häälega, mida Mönnikhusen tema suust esimest korda kuulis;
ühtlasi pani vana rüütel imestuse ja ehmatusega tähele, et pisarad Agnese säravaid silmi
tumestasid.
«Taga parem!» hüüdis vanamees kohmetult ja põrkas koguni poole sammu tagasi, sest
õige mehena kartis ta naisterahva pisaraid enam kui tuld. «Sul näib ju üsna tõsine asi
südame peal olevat. Säh sulle, nüüd hakkavad silmad koguni vett jooksma. Tule taevas appi,
annaabi.ee 
