"kallisa" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Kuid see kõndiv raidkuju, see kivistunud inimene ajas tal külmajudinad üle keha. Sel ajal käisid jutud ringi mingist munk-lummutisest, kes öösiti Pariisi tänavatel hulgub. Need tulid talle nüüd hämaralt meelde. Ta jäi mõneks minutiks tardunult seisma, katkestas siis vaikuse, katsudes naerda. 1 6 3 «Mu härra, kui te olete varas, nagu ma arvan, siis on teil minust küll sama vähe kasu kui haigrul pähkli-koorest. Mina, mu kallisA olen laostunud perekonnast. Pöörduge parem siia kõrvale. Selle kolledzi kabelis on kirikuhõbeda hulgas tükike Kristuse ristipuud.» Varju käsi sirgus mantli alt ja haaras Phoebuse käsivarrest kinni nagu kulliküüntega. «Kapten Phoebus de Cháteaupers!» ütles vari. «Mis kurat!» hüüdis Phoebus. «Teie teate isegi mu nime!» «Ma ei tea üksnes teie nime,» vastas mantlis mees hauataguse häälega. «Teil on täna õhtul ees kohtamine.» «Jah,» vastas hämmastunud Phoebus.