Ta vaatles selle suguvõsa arengut alates 1750. kuni 1870. aastani ja tavastas, et 709 järglasest ligi 20% olid kurjategijad ja üle 40% sõltusid vaesuse tõttu riigi toetusest. Dugdale tegi järelduse, et kuritegevuse kõrged näitjad ja vaesus selles suguvõsas andis tunnistust kriminaalsuse ja sotsiaalse kohanemisvõime pärilikkusest. Samasuguse uuringu viis läbi ka Hendry H. Goddard, kes oli New Jersey nõrgamõistuslike kooli andmisnistraator ning avaldas aastal 1912 raamatu "Kallikaki perekond". Selles vaatles ta ühe oma kooli kasvandiku, Deborah Kallikaki päritolu ja leidis selle alguse Ameerika iseseisvusõja ajast, kui Martin Kallikaki ja ühe nõrgamõistusliku tütarlapse lühiajalisest suhtest sündis nõrgamõistuslik poeg. Seda suguvõsaliini pidi oligi pärandunud põlvest põlve nõrgamõistuslikkus, alkoholism, prostitutsioon ja kuritegelik käitumine. Pärast sõjalõppu
omaks natsid ja NL isiku ühiskonnaohtlikkuse tuvastamine ENNE esimest kuritegu). Siiski kasutatakse neid praegu nt psüühiline sundravi, tingimisi karistamine, vahi alla võtmise puhul (põgenemise tõenäosus jne), kainestusmajja paigutamist, ennetähtaegsel vanglast vabastamisel. 2.4. Kromosoomanomaaliate uuringud (XYY) Henry Goddard (USA psühholoog; IQ test inglise keelde; tugev päriliku mõju tunnistaja) - sugupuu uuringud (Kallikaki sugupuud). Nendele ei tasu väga palju rõhku panna. Nad on sageli lihtsalt huvitavad kõrvalt vaadata. Kuritegeliku käitumise aspektist on kõige rohkem uuritud sugukromosoomianomaaliaid. Meestel on sellise anomaalia korral üks y-kromosoom lisaks (tavaliselt naine xx, mees xy, taolise anomaaliaga mehel xyy). Normikuulekate hulgas on taolise anomaalia esinemissagedus ca 0,2%, kurjategijate hulgas ca 2%.