Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.
peipsivenelased. Kui Eesti ala 1710. aastal liideti Venemaaga, olid nad juba piisavalt juurdunud, et veel
kuhugi põgeneda, pealegi jäi Eesti ala halduslikult erinevaks ja vanausulisi siin taga ei kiusatud. Pikapeale
ilmus peipsivenelaste hulka ka nn. õigeusklikke venelasi, rühma arvukus kasvas. Kuid omaette etnosena
jäid nemadki püsima vaid rannakülades, sisemaale asunud peipsivenelased eestistusid.
Peipsivenelased elavad suurte küladena, millest Kallastet peetakse ametlikult isegi linnaks. Nende
elatusallikad - kalapüük ja köögivilja kasvatus müügiks - eeldavad häid suhteid Venemaaga, sellepärast on
nad praegu majanduslikes raskustes. Kultuuriliselt on see etniline rühm aga üsna püsiv. Neid on Eestis üle
20 tuhande.
Esimese tulnukrahvastiku Eestis moodustasid sakslased. Neid oli võrdlemisi vähe, ainult mõnikümmend tuhat. Kuid neile
annaabi.ee 
