"kallaletungimistest" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

seal nöörijupp! Kus suliliit, seal tuleriit! Tuhandeid muid teotusi hakkas sadama kui rahet. Hurjutusi, sajatusi, irvitusi ja kive tuli igast küljest. Quasimodo oli kurt, aga ta nägi kõike selgesti ja rahva viha avaldus samavõrra nägudel kui sõnades. Pealegi tegid kivihoobid irvituste mõtte igati selgeks. Algul hoidis ta end vaos. Aga vähehaaval lõdvenes ta kannatlikkus, mis piinameistri nuudi all kalgistunud oli, ja andis igale sääsepistele järele. Astuuria härg, kes pikadoori kallaletungimistest suurt väljagi ei tee, rae-vub kohe, kui koerad talle kallale tungivad või kui pistodad ta turja ärritavad. Esiti pööras Quasimodo aeglaselt oma ähvardava pilgu rahva poole. Kuid kinniseotud, nagu ta oli, ei suutnud ta pilgud eemale peletada neid kärbseid, kes ta haavu sõid. Siis aga liigutas ta ennast köidikuis ja ta vihased raputused panid vana häbipostiratta laudadel praksuma. Mõnitused ja hurjutused said sellest aina hoogu. 222