Juhan Sütiste
sisemäratsused", "prassingutes läbipõlemised", "viirastuslike elamuste luukamber") ja
Alveri (prassijate, joomarite, priiskajate ülistaja) vastu. Teistest autoritest on juttu
vaid möödaminnes:
Masing on "kõige eeterlikum elustpõgeneja", Sang ja Kangro "kasina jõunatukesega
hädavaresed" (Sütiste 1940: 590). Kõik muud etteheited ringkäendusele,
sõbramehekriitikale, ülimuslikkuse taotlusele ja laiskuse-ülistusele ainult ähmastavad
tervikpilti. Tegelikult on Sütiste kuri kallalekargamine arbujate luulele see akt, mille
soome luules sooritasid 1950. aastate modernistid, kes heitsid luulest välja range
vormi, sümbolistliku kujundikäsituse, lineaarse arenguloogika. Arbujate ja soome
1930. aastate luules on suuri erinevusi, sarnane on aga eksaktse vormi primaat.
Esimene rünnak ennast kinnistava paradigma vastu jõudis Sütiste artikli näol Eestis
toimuda, kuid asjade edasist loogilist arengut takistas maakera pöördumine itta. Nii
annaabi.ee 
