Võrtsjärv
üldjoontes vägagi sarnane praeguse Võrtsjärve nõoga, mis kujutab endast kunagise
suurjärve
lõunapoolset lahte.
Tänapäeva soomaastikesse toovad vaheldust Suur-Võrtsjärve kunagised liivased
rannavallid
neil kasvavate palu- ja nõmmemännikutega. Rannavallid on madalad, küünivad enamasti
vaid
paari meetrini, sest laugel rannal oli lainetus liiva kuhjamiseks liig nõrk. Liivatasandikud
nüüdsete soode vahel tähistavad kunagisi järvesaari.
Osa rannavalle, mis jäid maapinna kallakutelt valguva pinnavee teele, soodustasid ja
kiirendasid soostumist. Mõned neist, näiteks Põltsamaa ja teistes rabades on nüüd juba
mattunud või mattumas turba alla. Võrtsjärve madaliku piirile (3840 m kõrgusel üle
4
merepinna) jääb ligi 12 km pikkune loode-kagusuunaline Laeva jõe üleujutusest
mõjutatud
soine vöönd, kus põhjavesi kohati allikatena välja kiildub.
Maastikustruktuuri eripära ja seal toimuvate looduse arengunähtuste erinevuste alusel
võib
annaabi.ee 
