Holokaust
sõitsime. Väljaspool laagrit olid kogunenud juudi naised, kes ulgusid ja karjusid, kui me minema
sõitsime.
Paik, kus mahalaskmine toimuma pidi, asus väga heas kohas: Pancevost põhjas, päris Pancevo tee ääres –
Jabukas. Seal asus kallak, mis oli nii järsk, et sealt hädavaevu üles sai ronida. Otse kallaku vastas oli soo ning
natuke eemal jõgi. Kõrgvee ajal (nagu oli 29. oktoobril) ulatus jõgi peaaegu kallakuni välja. Sellepärast oli
vangide põgenemise takistamiseks vaja vaid vähest jõudu. Teiseks soodsaks teguriks oli liivane maa, mis
kergendas hauakaevamist ning lühendas seega tööaega.
9
Vierteljahrshefte für Zeitgeschichte, Stuttgart 1953 nr 2, lk 189jj.
66
Poolteist või kaks kilomeetrit kindlaksmääratud paigast eemal pidid vangid autodest maha ronima ning
minema viimase osa teest jalgsi, samal ajal kui tsiviilisikutest autojuhid saadeti viivitamatult tagasi, et nende
annaabi.ee 
