Riigieelarve ja selle koostamisel esinevad probleemid
pikemat aega sama olnud. Wildavsky on arutlenud selle üle, miks traditsiooniline
eelarvestamine ikka veel kasutusel on, kui seda juba eelmisel sajandil kritiseeriti. Selle
pahupoolteks peetakse irratsionaalsust, sisendite asemel väljunditega tegelemist, ühe aasta
katmist mitme asemel, killustatust, lühinägelikkust jne. Vastusena näeb ta bürokraatlikku
inertsi ehk konservatismi jõudu koos valitsusega nõuavad muutusi. Traditsiooniline
eelarvestamine teeb kalkuleermise lihtsamaks, kuna see ei ole kõikehõlmav. Valikud, mis
võivad tekitada konflikte on killustatud, seega ei pea kõikide probleemidega samaaegselt
tegelema ning on võimalik teha muudatusi erinevates objektides ohustamata
organisatsioonilist ellujäämist. Traditsiooniline eelarvestamine ei nõua poliitilist analüüsi,
kuid ka ei keela seda. Kuna see suhtub poliitikasse neutraalselt, siis see ühildub erinevate
poliitikatega.