VI A rühma mittemetalle nim kalkogeenideks. Väävel leidub looduses a)ehedalt b)ühenditena (püriit,vaskläik) Väävli allotroobid 1.monokliinne väävel väävel sulatatakse ja jahutatakse aeglaselt. Tekivad nõeljad väävli kristallid 2.plastiline väävel (ebapüsiv, seismisel muutub rombiliseks väävliks) 3.rombiline väävel looduslik ja püsiv vorm. Väävli keemilised omadused: On aktiivne mittemetall, Oksüdeerijana käitub metallide ja endast vähemaktiivsete mittemetallide suhtes, Redutseerijana käitub aktiivsete mittemetallide ja tugevate Oksüdeerijate suhtes. Väävli Kasutamine: 1.tuletikutööstus 2. meditsiin (väävlisalvid) 3.väävelhappe tootmine 4.musta püssirohu komponent. Divesiniksulfiid: Saamine: H2 + S= H2S Laboris saadakse sulfiidide reageerimisel happega Na2S + 2HCl = 2NaCl + H2S. Tekkimine - valkainete lagunemisel. Looduses leidub naftagaaside, vulkaaniliste gaaside koostises. Füüsikalised omadused: 1.värvuseta 2.mädamuna lõhnaga 3.mü...
valmistamisel. Maardu Keemiakombinaadis toodetakse väävelhapet tornmeetodil, mille puhul SO2 oksüdeeritakse lämmastikoksiididega. Nii saadakse lisandeid sisaldav tehniline väävelhape, mida kasutatakse superfosfaadi tootmisel. Väävelhapet kasutatakse kiudainete, mürkkemikaalide lõhkeainete, ravimite ja teiste hapete (HCl, HNO3, H3PO4) tootmisel, naftasaaduste puhastamiseks, piirituse valmistamisel puidust, akumulaatorites elektrolüüdina jm. 12. Kalkogeenide rühm. Kalkogeenideks nimetatakse VI rühma peaalarühma elemente: O, S, Se, Te, Po. Kalkogeenide aatomite väliselektronkihil on 6 elektroni, mida iseloomustab järgmine valem: s2p4. Ühendeis on kalkogeenide o.-a. II kuni VI. Kalkogeenide rühmas OPo toimub üleminek mittemetallidelt metallidele. Esimesed kolm elementi (O, S, Se) on mittemetallid, Te on poolmetall ja Po on metall. Kalkogeenide vesinikuühendi valem on H2E. Seejuures muutub vesinikuühendi iseloom rühmas korrapäraselt
annaabi.ee 
