VIA RÜHMA ELEMENDID. HAPNIK JA VÄÄVEL Üldiseloomustus: · Hapnik ja väävel kuuluvad perioodilisustabeli VIA rühma elementide ehk kalkogeenide hulka · Enamik VIA rühma elemente on üsna tugevate mittemetalliliste omadustega, kuid jäävad elektronegatiivsuselt siiski alla samas perioodis asuvale halogeenile · Rühmas ülevalt alla elementide aatomiraadius kasvab, mistõttu nende elektronegatiivsus väheneb ja mittemetallilised omadused nõrgenevad · VIA rühma elementide aatomite väliskihis asub 6 elektroni · Väliskihi täielikust täitumisest on puudu 2 elektroni, järelikult saavad nad moodustada
tööstuses). 5. Halogeenid looduses · Fluor luude koostises, hambaemailis (fluori lisatakse hambapastadele). · Jood põhiliselt esineb kilpnäärmes, mereorganismides (vetikates). · Broom vähesel määral kuulub elusorganismide koostisesse. VÄÄVEL 1. Üldiseloomustus · Looduses leidub nii ehedalt kui ka ühenditena. Esimesi kasutuselevõetud mittemetalle. Kuulub kalkogeenide (kõik VIA rühma elemendid) hulka. · Väliselektronkihil 6 elektroni. Stabiilsuse saavutamiseks liidab 2 elektroni, moodustades ühendeid oksüdatsiooniastmega II (sulfiidid). · Ühendites on väävli oksüdatsiooniaste valdavalt positiivne (IV, VI, II) näiteks sulfaadid, sulfitid, H2SO4, H2SO3 jt. · Oluline bioelement valkude koostises. Ta kuulub organismide elutegevuseks vajalike elementide hulka
valmistamisel. Maardu Keemiakombinaadis toodetakse väävelhapet tornmeetodil, mille puhul SO2 oksüdeeritakse lämmastikoksiididega. Nii saadakse lisandeid sisaldav tehniline väävelhape, mida kasutatakse superfosfaadi tootmisel. Väävelhapet kasutatakse kiudainete, mürkkemikaalide lõhkeainete, ravimite ja teiste hapete (HCl, HNO3, H3PO4) tootmisel, naftasaaduste puhastamiseks, piirituse valmistamisel puidust, akumulaatorites elektrolüüdina jm. 12. Kalkogeenide rühm. Kalkogeenideks nimetatakse VI rühma peaalarühma elemente: O, S, Se, Te, Po. Kalkogeenide aatomite väliselektronkihil on 6 elektroni, mida iseloomustab järgmine valem: s2p4. Ühendeis on kalkogeenide o.-a. II kuni VI. Kalkogeenide rühmas OPo toimub üleminek mittemetallidelt metallidele. Esimesed kolm elementi (O, S, Se) on mittemetallid, Te on poolmetall ja Po on metall. Kalkogeenide vesinikuühendi valem on H2E. Seejuures muutub vesinikuühendi iseloom rühmas korrapäraselt
C soomusjad agreg., katsumisel orgaanilise C määrib sõrmi heksagonaalne; strukt. kihiline muldjad massid; rasvane T 2,2 moondel; HT; heksagon. plaatjad M kristallid KALKOGEENIDE TÜÜP SULFIIDIDE KLASS Galeniit Kuubilised, Tinahall Metalne L täiuslik! K 2,5 HT Lisand Se, Zn, Cd jt. PbS oktaeedril. M astmeline T 7,5 habras Kuubiline kristallid; teralised massid
halogeen võib vähem aktiivsema halogeeni ühendist välja tõrjuda. Vähem aktiivseid halogeenseid on seega võimalik saada vastava halogeniidi reageerimisel aktiivsema halogeeniga. 2 NaBr + Cl2 -> 2Na Cl + Br2 Cl2 + 2 KI = I2 + 2 KCl Laboris saadakse konts. soolhappe reageerimisel MnO2 või KMnO4-ga MnO2+ 4HCl MnCl2 + Cl2 + 2H2O VIA rühm 7 Üldiseloomustus Hapnik ja väävel kuuluvad perioodilisustabeli VIA rühma elementide ehk kalkogeenide hulka. Enamik VIA rühma elemente on üsna tugevate mittemet. omadustega. Rühmas ülevalt alla mittemet omadused nõrgenevad. Negatiivses oksüd astmes ühendeid moodustavad nad metalliliste ja endast vähemaktiivsete mittemetalliliste elementidega. Hapnik lihtainena Tavalise molekulaarse hapniku ehk dihapniku iseloomulikud füüsikalised omadused: lõhnata, maitseta, värvuseta gaa Vees suhteliselt vähe lahustuv, keemistemp -183 kraadi C.
annaabi.ee 
