Amandus Heinrich Adamson
aastal töös ,,Aabel".
Adamson õppis Bergi töökojas kolm aastat, siis käis ta uuesti katsetel
Petrerburi Kunstide Akadeemiasse, aga uksed jäid talle ka seekord suletud.
Adamson polnud aga unustanud Galkin Vraskoi lubadust teda Peterburi
Kunstide Akadeemiasse sissepääsemisel aidata. Suure otsingu tulemused olid
aga asjatud, ta ei leidnud enam Galkin Vraskoid kuskilt. Ettevõtliku ja
energilise noormehe lakkamatud katsed edasi jõuda äratasid huvi Paldiski
kohtunikus Kalkis, tema saatuse vastu, sellepärast kirjutas ta Adamsonile
soovituse Teaduste Akadeemia presidendile, samuti Kunstide Akadeemia
auliikmele Lütkele, kelle abil Adamson saigi kooli sisse. 1876. aastal
8.jaanuaril tegi Adamson avalduse Peterburi Kunstide Akadeemiasse
vabakuulajaks. Ta saigi vabakuulajaks, aga üleminek skulptuuriklassi toimus
juba samal semestril. Väga tabavalt sobivad Adamsoni väsimatute püüdluste
iseloomustamiseks Ants Laikma sõnad: ,,Ei olnud siis meil veel ,,tundisid" ega